Paneelide mitmekesistamine

Iga paneeldiskussiooni juures tuleks jätta kuulajatele võimalus küsimusi küsida – kas diskussiooni jooksul küsimuste ruumi luues või siis arutelu lõpus publikule küsimuste ja kommentaaride jaoks sõna andes. Ent on veel teisigi viise, kuidas planeeritav paneel elavamaks ja kaasavamaks muuta. 

Millise nurga alt sa soovid paneeldiskussiooni mitmekesistada? 

Anda arutelule kogunenud inimestele teemast kiire ülevaate andmine või teemasse sügavama sissevaate võimaldamine.

• Kogemuslugude jagamine. Festivalil on aastate jooksul edukalt kasutatud formaati, kus (näiteks näitlejate abil) jagatakse arutelualguses ja arutelu jooksul teemast puudutatud inimeste reaalseid lugusid ning arutelu panelistide vestlus tõukub kuuldud lugudest. Üks hea näide on siin.

• Väike viktoriin, mis paneb inimesed alal liikuma. Kui su teema ühest küljest puudutab kõiki inimesi ja seal on palju toredaid fakte ent teisest küljest on teema piisavalt spetsiifiline, et n-ö tavainimene sellest palju ei tea, on teemast ülevaate andmiseks ja inimeste mõtte käivitamiseks hea korraldada arutelu alguses väike viktoriin. Lihtsam ja natuke kuivem viis on paluda inimestel kas Sli.do’s vms veebiplatvormil küsimustele vastata. Pubikut rohkem elavdav võimalus on panna nad liikuma: paluda neil, kes arvavad et õige on vastusevariant A koguneda ühte kohta, neil kes arvavad et õige on vastusevariant B koguneda teise kohta ning variandi C eelistajatel koguneda kolmandasse kohta. 3-4 küsimusest piisab. 

• Arutelu aluseks oleva või arutelu teemat käsitleva uuringu tutvustamine. Enne paneeldiskussiooni algust võib uuringu tutvustamiseks teha kiire ja konkreetse intervjuu uuringu ühe autoriga. Ca 10 minutit, moderaator küsib kõige olulisemad küsimused ja ekspert vastab. Selle kahekõne pealt saab hiljem edasi liikuda paneeldiskussiooni. Uuringu autor ei pea olema üks panelistidest. 

• Lühike väitlus arutelu teemal. Eesti Väitlusselts pakub ka sel aastal arutelukorraldajatele võimalust juhatada arutelu sisse mini-väitlusega. Mini-väitluses esitavad kogenud väitlejad kokkulepitud teemal poolt- ja vastuargumente, mis tutvustavad arutelu olulisi seisukohti. Hea väitlus käivitab mängulises vormis arutelu ning võimaldab kiirelt sukelduda teema tähtsaimatesse detailidesse. Väitlus toimub arutelu alguses ja kestab 10 minutit. Väitluse kuulamine annab publikule võimaluse juba end teemasse sisse elada ning aktiivselt kaasa mõelda. Koostöös korraldaja või moderaatoriga leitakse aruteluteemaga hästi haakuv väitlusküsimus. Loe lähemalt siit.

Erinevate vastandlike osapoolte kokku toomine, arutelu alguses teemas peituvate pingekohtade ja vastuolude ilmestamine.

• Ka siin on vägagi asjakohane kasutada lühikest väitlust, kus kogenud väitlejad esitavad kokkulepitud teemal poolt- ja vastuargumente, mis tutvustavad arutelu olulisi seisukohti. Hea väitlus käivitab mängulises vormis arutelu ning võimaldab kiirelt sukelduda teema tähtsaimatesse detailidesse. Loe lähemalt siit. 

• Lauaring (tour-de-table). Moderator avab teema, vajadusel annab veidi taustainfot või siis teeb keegi lühikese keynote kõne. Siis hakkab sõnajärg mööda paneliste liikuma. Kõikidel on sama aeg rääkimiseks – tavaliselt üsna lühike, 1-2 minutit – mille jooksul nad saavad sõnastada enda seisukoha kõige olulisemad aspektid. Pärast seda läheb arutelu paneeldiskussiooni peale, kus osalejad reageerivad ka üksteise mõtetele. Lauaringi ajal ei ole tarvis seda teha, seal on kõigil kaitstud (ja piiratud) aeg enda eraldiseisvate mõtete jaoks. Kõnelemise aja piir võiks olla hard limit ehk kelluke vms annab märku aja lõppemisest ja moderaator ei luba üle aja rääkida. Seda formaati kasutavad nt Euroopa Komisjoni töötoad. 

Paneeldiskussiooni alguses või paneeli jooksul publiku arvamuse ja seisukohtade küsimine

• Kõige lihtsam on seda teha veebi teel, paluda inimestel näiteks Sli.do’s küsimustele vastata. 

• Aktiivsema kaasamise võimalus on arutelu eel ja ka jooksul anda publikule aega omavaheliseks aruteluks. Näiteks iga uue teemaploki alustuseks paluda kuulajatel mõnd sellega seotud küsimust enda kõrval istuva inimesega arutada. Kui soov isegi rohkem kaasata, võib moodustada ka suuremaid gruppe (max 6) ja anda neile natuke rohkem aega (10-15 min). Paneelis olevate ekspertide seisukohtade kuulamine ja kuuldu üle gruppides arutlemine (moderaatori püstitatud küsimuse järgi) aitab luua kaasamise mõttes hästi balansseeritud arutelu. 

• Alalt osalejaid ka füüsiliselt aktiviseeriv ning kaasa mõtlemist suurendav meetod on “temperatuuri kraadimine” publikus. Paluda inimestel füüsiliselt ruumis liikuda selle alusel kui palju nad mingi väitega nõustuvad (nt. kes 100% nõus lähevad paremale, kes 100% ei nõustu, lähevad vasakule, igaüks saab skaalal endale sobiva koha leida) ja siis 2-3 inimese käest uurida, miks nad just seal seisavad ja paluda oma arvamust põhjendada. 

• Mõnel teemal tasub kaasamõtlejate ja asjast huvitatute mõtteid koguda juba enne Arvamusfestivali arutelu. Näiteks on võimalik sotsiaalmeedias vastavates gruppides küsimus õhku visata ning vastustest ja seisukohtadest festivali arutelul kokkuvõtteid teha, sealt näiteid tuua – see ka aitab paneeldiskussiooni mitmekesistada, inimeste hääli sinna juurde tuua.