Arvamusfestivali strateegiline partner Paide Gümnaasium pakub õpilastele sel õppeaastal suurepärast võimalust arendada oma arutlusoskuseid ning õppida gruppide ja muutuste juhtimist. Ikka selleks, et hea arutelukultuur saaks veelgi suuremaks osaks Paide kogukonna identiteedist ja arenguloost. Arvamuskultuuri valikkursuse kaks moodulit on õpilastel juba läbitud, kolmas veel käimas.
Esimese mooduli läbiviijaks oli Arvamusfestivali üks algatajatest ja pikaajaline korraldusmeeskonna liige Maiko Kesküla. „Kursuse esimese osa eesmärgiks oli luua keskkond, milles areneksid osalejate mõtlemis-, arutlemis- ja sõnastamisoskused. Heast argumenteerimisoskusest saab alguse maailma mõistmine ning selle tulemusel on suurest infotulvast lihtsam eristada asja iva. Eraldi õppisime kursuse käigus kriitilise mõtlemise oskusi ja demagoogiavõtete äratundmist. Teemad olid praktilised ja käsitlesime näiteid, millega kõik igapäevaselt näiteks meedia vahendusel kokku puutume,“ selgitas Maiko.
Kui esimene moodul keskendus individuaalsele tasandile, siis teise mooduli fookuseks olid grupid ning neis töötamine. Seda viis läbi Arvamusfestivali nõukoja liige, suhtlemistreener ja konsultant Endel Hango. „Gruppides suhtlemine ja töötamine ei ole midagi, mida me kõik automaatselt oskaks. Teiste inimestega koostööd tehes tekib paratamatult erinevaid emotsioone, mis võivad kogu koostööprotsessi kraavi viia. Kui inimesed on pahased, siis sa võid neile ükskõik kui häid argumente esitada, emotsioon võidab ikka mõistuse. Seega kõigepealt tuleb õppida oma emotsioone juhtima ning alles seejärel saame teistega koos grupis tegutsedes edukad olla,“ rääkis Endel.
Grupis tegutsemise õppimiseks lahendati kursuse jooksul palju koostööülesandeid ja harjutati tegutsemist erinevates meeskondades. „Olen korduvalt näinud, kuidas grupitöö nime all tehakse igasuguseid veidraid formaate, mille sisuks on tegelikult lihtsalt individuaalne töö grupis. Meie harjutasime, kuidas päriselt koos ühise eesmärgi nimel tegutseda. Kursusel osalejad said seeläbi üksteisega palju lähedasemaks ning õppisid nii enda kui oma kaaslaste kohta üksjagu. Olles sellise kogemuse omandanud, oskavad nad ka edasises elus võõrastega tulemuslikku koostööd teha,“ kommenteeris Endel.
Kolmas moodul keskendub ühiskondlikule tasandile ning muutuste juhtimisele. „Mooduli fookuses on muutuste juhtimine läbi noorte osaluse, huvikaitse ja mõju prisma. See tähendab, et kursus on üles ehitatud nii, et noored kaardistavad ära nende jaoks olulised probleemid, mis koolis või koduvallas esinevad, pakuvad lahenduse ning disainivad teekonna muutuste elluviimiseks. Tegemist on väga elulise lähenemisega, mis näitab noortele, et neil endal on võimalik oma elukeskkonda parendada ning mis annab selleks ka vajalikud tööriistad,“ rääkis kolmanda mooduli läbiviija Triin Roos.
Tema sõnul on muutuste juhtimise aluseks oskus leida üles probleemide juurpõhjus. „Näiteks on õpilased öelnud, et noortel pole Paides vabal ajal piisavalt huvitegevusi. Olukorra täpsemal kaardistamisel tuli aga välja, et probleemi juurpõhjus ei ole selles, et huvitegevusi on vähe, vaid selles, et noortel pole oskusi ega teadmisi, kuidas erinevaid sündmusi ise korraldada ja läbi viia. Huvitegevuste vähesus on seega tulemus, mitte probleem ise,“ ütles Triin, kes loodab, et kursus annab noortele tõuke ise rohkem panustada ja end ümbritsevat keskkonda muuta. „Kui nad ise ei panusta, ei saa nad ka eeldada, et keegi teine tuleb ja viib muutused nende eest ellu.“
Kokkuvõtteks ütles Maiko, et kuigi tal on hea meel, et selline kursus on loodud, siis pikaajalise mõju tekitamiseks peaks selliseid kursusi toimuma gümnaasiumites üle Eesti. „Meie kursusel osaleb veidi üle 20 õpilase ja see on vajalik algus. Kui sellise kursuse läbiks aga õpilased igas koolis, siis pääseks hea arutelukultuur järeltulevate otsustajate põlvkonnas laiemalt mõjule ning vajalike ühiskondlike muutuste elluviimine oleks palju lihtsam,“ arvas ta.
