On ebatavaliselt soe ja päikseline septembrikuu kolmapäev. Tallinna Lennujaama parklas saavad järjest kokku vanad tuttavad, kes vahetavad sõbralikke tervitusi ja kallistusi. Arvamusfestivali tuumiktiimi liikmed Kaspar Tammist ja Kaarel Vene võtavad külalised Põhja-Iirimaalt, Türgist, Norrast, Rootsist ja Taanist autode peale, et alustada sõitu Paidesse, kuhu on parasjagu liikumas ka lõunanaabrid Lätist. Autodes ei raisata aega, vaid asutakse kohe erinevatesse aruteludesse. Demokraatiafestivalide võrgustiku aastakohtumine on ametlikult alguse saanud.
Demokraatiafestivalide võrgustik nimega Democracy Festivals Association on tegutsenud alates 2018. aastast. Selle liikmeteks on 11 riiki, kus korraldatakse Arvamusfestivali sarnaseid demokraatiafestivale. Kõigi ühine eesmärk on demokraatiat elus hoida ning poliitiliste süsteemide ja kodanike vahelist suhtlust arendada.
Igal aastal saavad võrgustiku liikmed kokku, et peale festivalide hooaega kogemusi vahetada ja üksteiselt õppida. Seepärast olidki paljud Eestisse sõitnud inimesed juba omavahel tuttavad. “Kuigi tegemist on inimestega, keda ma füüsiliselt näen aastas korra, heal juhul kaks, siis ikkagi on selline tunne, nagu tegemist oleks väga ammuste sõprade-tuttavatega, kellega taaskohtumine on alati väga hea ja rõõmustav,” kirjeldab Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist oma emotsioone.
Õppetunnid viivad eduni
Kuigi võrgustiku liikmed kohtuvad korrapäraselt igal aastal, siis Eestis toimus aastakoosolek esmakordselt. Üheskoos koguneti kohe esimesel õhtul Paide Wabakohvikusse, et õdusas keskkonnas aruteludesse astuda. “See oligi võrgustiku loomise üks algmõtteid, et sarnased festivalid tuleksid kokku, jagaksid kogemusi ja õppetunde ning saaksid seeläbi paremaks selles, mida igaüks ise teeb. Samuti on tähtis kontaktide loomine teiste festivalide valdkondade juhtidega, et oleks kelleltki nõu ja tuge saada, kui see vähegi vajalik on,” kirjeldab Kaspar võrgustiku tähtsust.
Oma kogemusi jagaski esimesel õhtul võõrustajariik ehk Arvamusfestival. “Rääkisin neile üldisemalt, kuidas meie programm kokku tuleb, sest see on erinev kõikidest teistest festivalidest,” vihjab Kaspar sellele, et oleme üks väheseid riike, kus arutelude kvaliteedile on väga palju rõhku pandud. “Rääkisin ka meie eelarvest, meeskonnast ning sellest, kuidas meil on väga palju vabatahtlikke ja kuidas me neid hoiame.” Jutuks tulid ka need punktid, mida Arvamusfestivalil järgnevatel aastatel teistmoodi tegema peaks, sest Kaspari sõnul on oluline üksteisega jagada nii positiivseid kui ka negatiivseid õppetunde.
Aastakoosolekutel on välja kujunenud kindel formaat, kuidas teistele oma tegemistest räägitakse. Üldjoontes on jutupunktid kõigil samad, sest nii tekib hea võrdlusmoment erinevate festivalide vahel. Teist päeva alustatigi sellega, et kõik riigid rääkisid järgemööda enda kogemustest. “Hea oli näha, et kõigil on asju, millest õppida. Kõigil on olukordi, mida muuta ja millest järgmistel aastatel uuesti kokkuvõtteid teha ja õppida,” ütleb Kaspar. Üks mure, millega kõik riigid ühiselt maadlevad, on finantsküsimus. “Kõik võrgustiku festivalid on külastajatele tasuta ehk piletiraha ei küsita. See tähendab seda, et raha peab tulema kusagilt mujalt. Me kõik tegeleme sellega, et festivalikülastajate panus eelarves kasvaks.”
Nii sarnased, aga nii erinevad
Teisel päeval peeti ka mitmeid grupiarutelusid, millest üks keskenduski justnimelt festivalide rahastamise teemadele. Arutelus osalejad rääkisid üksteisele, kuidas festivalide rahastus toimib ning milliseid lepinguid toetajatega sõlmitakse. “See oli huvitav, sest rahaline mastaap on mujal hoopis teine kui meil siin Eestis. Me oleme pika puuga kõige väiksema eelarvega festival. Kõige suurem eelarve on aga Taanil – üle 5 miljoni euro,” räägib arutelus osalenud Kaspar.
Samal ajal vedas Põhja-Iirmaa festivali korraldaja Peter O’Neill arutelu, kus jagati kogemusi seoses vabatahtlike kaasamisega. Arutelus osales ka Arvamusfestivali vabatahtlike elu ja olme juht Karola Jaanof, kelle sõnul on alati huvitav kuulata, kuidas teised korraldajad vabatahtlikke värbavad või nende eest hoolt kannavad, sest hea meeskond nõuab pühendumust. Huvitav võrdlus on kindlasti ka see, et kui Eestis on festivali ajal kokku 250 vabatahtlikku, siis Põhja-Iirimaal on neid umbes 40. “Meie eripära on see, et meil on inimesi palju, aga kuna suur osa neist ei ole kohalikud, siis peame leidma neile ka öömaja,” toob Karola välja, et näiteks Põhja-Iirimaal ja Lätis seda vajadust ei ole. See, mis tulevikus tugeva meeskonna ja edu tagab, on Karola meelest kindel ja hästi läbi mõeldud strateegia – nii vabatahtlike värbamiseks, toetamiseks kui ka meeskonnas hoidmiseks.
Samuti toimus ka kommunikatsiooni teemaline arutelu, millest võttis osa Arvamusfestivali kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Tirmaste. “Põnev oli kuulda, kuidas erinevad festivalid oma nähtavuse tõstmise eest hoolitsevad,” ütleb Kristi ja toob võrdlusena, et kui näiteks Lätis saadakse sotsiaalmeedia tegemisel abi agentuurilt, siis Eestis on sel alal abiks vabatahtlikud ning Põhja-Iirimaal teeb selle nimel tööd üks inimene. “Kõik arutelus osalenud riigid kirjeldasid detailselt, milline nende kommunikatsiooniplaan on. Kuna eelarve ei ole kellelgi suur, siis paratamatult kerkisid pinnale ka teatud murekohad.” Samas rõõmustab Kristi selle üle, et teiste kogemustest on palju õppida ning tänu kontaktide loomisele on nüüd võimalik ka üksteiselt aastaringselt nõu küsida.
Mitmest grupisessioonist võttis osa ka Arvamusfestivali atmosfääri ja ala juht Kaarel Vene. Keskkonnasõbralikkuse arutelus tuli välja, et läbivalt on suur murekoht transport ja ligipääsetavus. “Rootsi Almedaleni festival toimub Gotlandi saarel, kuhu saab ligi vaid praami või lennukiga. See aga omab tugevat mõju keskkonnale. Läti Lampa festival ja Arvamusfestival on aga kimpus suure autode hulgaga, mis festivalidele kohale tulevad,” selgitab Kaarel ning toob välja, et uuel aastal keskendub Arvamusfestival sõidujagamise propageerimisele, et vähendada ühe reisijaga liiklevaid autosid. Samas on Kaarli sõnul Arvamusfestivali suureks plussiks tugev elektrisüsteem, mis Paide Vallimäele loodud on. Tema sõnul on festivale, kes peavad katma ala elektrigeneraatoritega, mis on paraku koormuseks keskkonnale ja eelarvele. Eestis ei ole aga 11. aasta jooksul kordagi generaatoreid kasutatud.
Paide Vallimäe plussid ja miinused
Mõned arutelud leidsid aset otse Paide Vallimäel, kuhu külalised viidi, et Arvamusfestivali alaga tutvuda. Kaspari sõnul suutis Vallimägi külalistele muljet avaldada, vaatamata sellele, et päris festivali ajal näeb kogu keskkond hoopis teistsugusem välja ning ka ilm on suvisem ja rohelisem. “Neile meeldis just meie kompaktsus, et me asume ainult Vallimäel ja Vallimäge ümbritsevatel tänavatel. Skandinaavia festivale iseloomustab vastupidi just see, et festivalid on suurel territooriumil laiali.”
Lisaks avaldas külalistele muljet see, et Arvamusfestivalil on toiduala selgesti eraldatud ning asub aruteludest eemal. “See tundus neile väga huvitava kontseptsioonina ning sellega me kindlasti ka jätkame. Toiduala eraldatus paneb inimesi liikuma, suhtlema, uusi kontakte leidma ja ka rohkem Paidet nägema.” Samas toob Kaspar välja, et Vallimäe seis on hetkel üsna kehv ning vajab palju investeeringid. Ka teiste festivalide korraldajad avaldasid lootust, et ehk õnnestub meil midagi selle keskkonna heaks ära teha. “Proovime jätkata selgitustööga kohaliku omavalitsuse suunas,” sõnab Kaspar selgitusega, et Vallimäe olukord on omavalitsuse kätes. “Arvamusfestivali jätkumiseks Paide linnas on oluline, et see keskkond saaks korda.”
Paide tutvumisega jätkati ka aastakoosoleku kolmandal ehk viimasel päeval, kui festivalide eestvedajad kohtusid Paide gümnaasiumi noortega ühiskonnaõpetuse tunnis. Arutelude raames said noored ise peegeldada, mille poolest on Arvamusfestival teistest demokraatiafestivalidest erinev ning mille poolest on kõik sarnased.
Heas seltskonnas aeg lendab
Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammisti sõnul läksid kolm päeva väga edukalt, aga nagu alati selliste kohtumiste puhul, siis aega võinuks olla veelgi rohkem. Nii oleks Kaspari arvates saanud teemadesse veel rohkem süvitsi minna. Samas toob ta välja, et selle jaoks on neil aasta jooksul ka mitmeid veebikohtumisi.
Ka üksteisega kogemuste jagamine kandis Kaspari sõnul vilja, tuues näitena enda juhitud grupiarutelu, mis puudutas festivalide meeskondasid. “Selliselt kogemuste jagamine on hea, sest see aitab ka endal mingeid asju lahti mõtestada, mis muidu igapäevaselt välja ei joonistu. See aitab ka endal asjades paremini selgusele jõuda. Ma arvan, et see oli kasulik nii mulle kui ka nendele festivalidele, kes kuulamas olid.”
Ka Kaarli arvates olid kolm päeva Paides väga vajalikud ning teiste korraldajatega suheldes sai ta mitmeid uusi mõtteid järgmiseks festivaliks. “Erinevates riikides on probleemid ja mured läbivalt kattuvad ning kui kõik targad pead kokku tulevad, siis leitakse üldjuhul ka hea lahendus.” Kaarel võttis aastakoosolekult kaasa ka mõtte, et mitte keegi ei ole üksinda. Sama rõhutab ka Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar, kelle meelest on selline võrgustumine äärmiselt oluline. “Tänu sellele me mõistame, et sarnaseid üritusi korraldatakse sarnase mõtteviisiga inimeste poolt Euroopas veel. See on väga oluline teadmine, et keegi meist ei tunneks end selle protsessi ja selle lõngakera lahendamisel üksinda.”